Huvitavat
Kas Eesti mets lõpeb otsa?
Kuna 18% Eesti metsadest on riigimetsad, siis nendes metsades toimuvad ainult looduslikud protsessid ja inimene vahele ei sega. Kuna sellistes metsades puid maha ei raiuta, siis pole karta ka metsa lõppemist.
Kas Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes palju metsi?
Jah on küll. Eestis on metsa all 51 % pindalast. Selle tulemusega on Eesti neljandal kohal. Meist eespool on Soome, Rootsi ja Sloveenia. Teadmiseks, et Euroopa pindalast on kaetud metsaga 44 %.
Mis on klupp?
Sellega mõõdetakse tüve läbimõõtu ja seda tehakse rinnakõrguselt ehk 1,3 m kõrguselt.
Kuna 18% Eesti metsadest on riigimetsad, siis nendes metsades toimuvad ainult looduslikud protsessid ja inimene vahele ei sega. Kuna sellistes metsades puid maha ei raiuta, siis pole karta ka metsa lõppemist.
Kas Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes palju metsi?
Jah on küll. Eestis on metsa all 51 % pindalast. Selle tulemusega on Eesti neljandal kohal. Meist eespool on Soome, Rootsi ja Sloveenia. Teadmiseks, et Euroopa pindalast on kaetud metsaga 44 %.
Mis on klupp?
Sellega mõõdetakse tüve läbimõõtu ja seda tehakse rinnakõrguselt ehk 1,3 m kõrguselt.
Kuidas määratakse puude vanus?
Vanuse määramiseks on vaja juurdekasvupuuri. See torukujuline puur kruvitakse puutüvesse juurekaela lähedalt ja sealt tõmmatakse välja puursüdamik. Südamikult loetakse kokku aastaringid, mis ongi puu vanus. Kõige paremini on aastarõngad näha okaspuudel ja kõige halvemini näiteks kasel. Puursüdamik tuleks okaspuul puurimisauku tagasi panna, et puu saaks puurimisaugu kiiremini vaiguga täita ning vähendatakse riski nakatuda puud tüvemädanikuga.
Vanuse määramiseks on vaja juurdekasvupuuri. See torukujuline puur kruvitakse puutüvesse juurekaela lähedalt ja sealt tõmmatakse välja puursüdamik. Südamikult loetakse kokku aastaringid, mis ongi puu vanus. Kõige paremini on aastarõngad näha okaspuudel ja kõige halvemini näiteks kasel. Puursüdamik tuleks okaspuul puurimisauku tagasi panna, et puu saaks puurimisaugu kiiremini vaiguga täita ning vähendatakse riski nakatuda puud tüvemädanikuga.
Miks kuused oma okkaid ei langeta?
Okaspuud ei langeta oma okkaid korraga igal sügisel. Okkad vahetuvad tavaliselt ühe kuni nelja aasta jooksul. Üheks põhjuseks on see, et okaspuud oskavad lehtpuudest toitaineid paremini kasutada. Seetõttu on igaihaljaste puuliikide tüve ja juurte eluiga on pikem kui lehtpuudel.
Okaspuud on kohastunud elama toitainetevaestes muldades (vähe lämmastiku-, kaaliumi- ja fosforiühendeid). Okaspuud võivad lehtpuud toitainetevaestes muldades välja süüa.
Okaspuud suudavad fotosünteesida päikeseenergia mõjul omale toitaineid terve aasta jooksul. Seda ei suuda lehtpuud, sest nende omadus on fotosünteesida toitaineid ainult siis, kui neil on värsked rohelised lehed.
Imeline teadus, nr 3 2012
Okaspuud ei langeta oma okkaid korraga igal sügisel. Okkad vahetuvad tavaliselt ühe kuni nelja aasta jooksul. Üheks põhjuseks on see, et okaspuud oskavad lehtpuudest toitaineid paremini kasutada. Seetõttu on igaihaljaste puuliikide tüve ja juurte eluiga on pikem kui lehtpuudel.
Okaspuud on kohastunud elama toitainetevaestes muldades (vähe lämmastiku-, kaaliumi- ja fosforiühendeid). Okaspuud võivad lehtpuud toitainetevaestes muldades välja süüa.
Okaspuud suudavad fotosünteesida päikeseenergia mõjul omale toitaineid terve aasta jooksul. Seda ei suuda lehtpuud, sest nende omadus on fotosünteesida toitaineid ainult siis, kui neil on värsked rohelised lehed.
Imeline teadus, nr 3 2012